(1) Välisriigile isiku loovutamise otsustamisel teeb kohus ühe järgmistest määrustest:
1) rahuldab Euroopa vahistamismääruse ja nõustub isiku loovutamisega;
2) ei rahulda Euroopa vahistamismäärust ja keeldub isiku loovutamisest.
(2) Määruses märgitakse:
1) loovutamismenetlusele allutatud isiku nimi ning isikukood või sünniaeg ja sünnikoht;
2) läbivaadatud Euroopa vahistamismääruse sisu;
3) kohtuistungil osalenud isikute seisukohad ning kui isik on enda loovutamisega nõus, tema nõusolek;
4) kohtu otsustus ja põhjendused loovutamisega nõustumise või mittenõustumise kohta;
5) käesoleva seadustiku § 492 lõigetes 3–5 sätestatud loovutamise tingimused;
6) loovutamismenetlusele allutatud isiku vahi all viibitud aeg;
7) edasikaebamise kord.
(3) Kui Euroopa vahistamismäärus sisaldab vara konfiskeerimise taotlust, otsustab kohus vara konfiskeerimise loovutamismenetluses.
(4) Kui kohus otsustab Euroopa vahistamismääruse rahuldada ja isiku loovutada, kohaldab kohus isiku suhtes loovutamisvahistamist kuni isiku üleandmiseni.
(5) Kui kohus otsustab loovutamisest keelduda, kohaldatakse isiku suhtes loovutamisvahistamist kuni loovutamismääruse või loovutamisest keeldumise määruse jõustumiseni.
(6) Määruse koopia edastatakse kinnipidamisasutusele, kus loovutatavat isikut loovutamisvahistuses peetakse, ja tehakse loovutatavale isikule allkirja vastu teatavaks.
(7) Loovutamismenetluses tehtud jõustunud määruse koopia saadetakse viivitamata Justiitsministeeriumile, kes teeb selle teatavaks taotlevale riigile.
[RT I 2004, 54, 387 – jõust. 01.07.2004]
Sisu lugemiseks peab teil olema kehtiv tellimus ning juurdepääsuks sisenege Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga.
Registreeruge siin