Juura

Koostajatele teadaolevalt peaks käesoleva raamatu näol olema tegemist Eesti territooriumil kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku kolmanda kommenteeritud väljaandega. Nimelt avaldas kohtu- ja siseministeeriumi nõunik Kaarel (Karl) Matto 1934. aastal kriminaalkohtupidamise seadustiku kommentaarid ja Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksi kommenteeritud väljaanne  (koostajaks tolleaegne ENSV prokurör Valter Raudsalu) ilmus 1965. aastal.

Meie tänast kriminaalmenetlust suunav kriminaalmenetluse seadustik võeti vastu 12. veebruaril 2003 ja see jõustus 1. juulil 2004. aastal. Põhimõtteliselt peaks eriti uue menetlusseadustiku ilmumise järgselt kommentaaridega ootama seni, kui seadusandja mõte ja säte on jõudnud ka kohtupraktikas kinnistuda. Kaheksa aastat kohtupraktika “järele ootamiseks“ võiks iseenesest olla üsnagi mõistlik aeg. Kuid meie seadusandja on ka kriminaalmenetluse vallas demonstreerinud enda kestvat rahutust ja pidanud vajalikuks pärast seadustiku vastuvõtmist teha sellesse enam kui viiekümnel korral mitmesuguseid muudatusi, millest eriti ulatuslikud viimased muudatused jõustusid 1. septembril 2011. aastal. Mõistetavalt ei ole nende viimaste muudatustega seonduv problemaatika veel kohtupraktikasse jõudnud. Ja see, et nii mõndagi uut sätet on tulnud kommenteerida ilma võimaluseta kasutada kohtupraktilist tuge, on olnud käesolevate kommentaaride autorite üks mureallikaid. Kuna pole siiski mingit põhjust arvata, et seadusandja võiks ühel hetkel välja kuulutada kriminaalmenetlusõiguse muutmist puudutava vacatio legis ’e, siis tuleb kommentaatoritel selle murega lihtsalt edasi elada lootuses, et kommentaaride järgmine väljaanne võimaldab ehk kohtupraktikast midagi võtta ka tänaseks veel liiga värskete sätete kohta.

Menetlusseadustiku eri paragrahvid on olemuslikult üsna erineva “tihedusega“, millest tingitult varieerub oluliselt ka paragrahvide kommentaaride maht. Kas kommentaaride mahu osas on kõik proportsioonid paigas, see jäägu lugeja otsustada. Kuid silmas tuleb pidada sedagi, et kommentaaride koostamisel aluseks võetud põhimõtete kohaselt jäeti autoritele nende kirjutamisel võimalikult suur akadeemiline vabadus.

Kommentaaride ülesehituse puhul on järgitud karistusõiguslike seaduste (eeskätt karistusseadustiku) kommenteerimisel välja kujunenud traditsioone, mille kohaselt on kommentaaris arvestatud Riigikohtu praktikat ja  enim kasutatud allikatele viitamisel on kasutatud kirjanduslühendeid, mille täiskirjed on ära toodud kasutatud kirjanduse loetelus, ning teksti lühendamise huvides on õigusaktidele osutamisel tuginetud nende lühenditele.

Kuigi formaalselt on käesolev kommentaar koostatud 1. juulil 2004 jõustunud kriminaalmenetluse seadustikule, arvestab kommentaari tekst ka enne nimetatud kuupäeva kujunenud kohtupraktikaga, kui see on täna kehtiva kriminaalmenetlusõigusega ühitatav.

Kommentaaride kirjutamisel on mõeldud eeskätt praktikuile ja praktikas kerkinud või kerkida võivatele probleemidele. Arvestades eestikeelse õiguskirjanduse nappust ja ka asjaolu, et 2006. aastal ilmunud kriminaalmenetlusõiguse õpik on juba ajale jalgu jäänud, võiks soovitada kommentaaridega tutvumist ka juuratudengeile.

On põhjust karta, et käesolevasse võrdlemisi mahukasse raamatusse on ka “trükiveakurat” suutnud enda peitvara paigutada.  Neist palun lahkesti teada anda koostajaile.

Käesoleva kommentaari koostamise aluseks on võetud kriminaalmenetluse seadustiku tekst selles tehtud muudatustega ja seaduse pinnalt kujunenud kohtupraktikaga seisuga 1. mai 2012.

Eerik Kergandberg
Priit Pikamäe